Sel nädalal oli siis minu kord
lapitöö netiklubis üht plokki esitleda. Hakkasin juba varakult pead murdma ja lapitöö raamatuid lappama, et mida siis ometi ette võtta. Kaalusin mitme variandi vahel, aga lõpuks langetasin otsuse kolmnurkade kasuks. Ise ma teab mis kolmnurkade tegemise meister pole, tõtt öelda on see üldse esimene kord kiirmeetodil kolmnurki tegema hakata. Kohe alustuseks pean ütlema, et esimene vasikas läks aia taha, kuna hoolimata õmblusvaru arvestamisest tulid valmis kolmnurgad ikkagi pisut väikesed. Üleüldse on see siiamaani minu jaoks olnud teatud mõttes väljakutse teha kõik plokid nii, et nad valmis peast oleksid täpselt 20 x 20 cm. Annab ikka mõtelda ja arvutada neid õmblusvarusid!
Aga aitab lobast! Kõigepealt lõikasin välja kaks tumedat ruutu ja kaks heledat ruutu mõõtudega 13,5 x 13,5 cm (koos õmblusvarudega). Asetasin tumedad-heledad paarikaupa paremad pooled vastamisi, fikseerisin nööpnõeltega ja märkisin ära diagonaali.
Seejärel õmblesin lapid ühelt ja teiselt poolt diagonaali läbi, lõikasin lahti ja olidki kolmnurgad põhimõtteliselt valmis. Kuna mu esimene proov oli aia taha läinud, võtsin teisel korral lapid suurema õmblusvaruga ja nüüd tuli neid pärast triikimist õigesse suurusse lõigata.
Kolmnurkade kokkusobitamise võimalusi on päris rohkesti. Paari võimalusega mängisin minagi.
Rohkem võimalusi on toodud Davina Thomase raamatus
"200 lapiruutu kokkusobitamiseks ja varieerimiseks". Edasi õmblesin kolmnurgad esiteks paarikaupa kokku ribaks ja ribad plokiks.
Selline ta siis sai. Pärast viimast õmblust hoidsin küll enam-vähem hinge kinni, kas nurgad ikka on ploki südamikus kenasti kohakuti. Kokkuvõttes jäin ise esimese korra kohta rahule. Ootan põnevusega, kuidas teistel tuulik välja tuleb.
Lapiliisu näitab oma blogis igatahes kõrgemat pilotaaži mustrite ja värvidega mängimises.
