Pärast seda kui sai valmis esimene südamega kott minu nooremale tütrele pidi vanem tütar nuruma pikka aega, et ma ka temale koti teeksin. Lõpuks on see valmis ja igapäevase lasteaias käimise kotina ka kenasti kasutusel. Laps ei kanna seda muidugi mitte ühe õla peal, vaid ikka nii nagu postiljonid vanasti.Kolmest kotist, mille siiani teinud olen, on just see minu lemmik. Armas on see teksariide ja roosa paela kombinatsioon, ka teostuse poolest jäin ise üsna rahule. Aplikatsioon ongi mõeldud selline sinkavonka õmblustega ja narmendava servaga. Idee seda katsetada sain raamatust "Kirglik lapitöö".
Norida võiks vaid ehk selle kallal, et tütre praegust kasvu arvestades sai kott pisut suur, aga kuna tütart polnud tol nädalavahetusel kodus, siis pidin tegema silma järgi ja nii ongi kasvuruum sisse arvestatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar